Neljapäeval jätkasime tutvumist Roomaga. Alustasime ühise suure grupina: kokku ligi 100 õpilast ja õpetajat, enam kui kolmandik neist külla tulnud Hispaaniast. Rongisõidul Rooma oli ka õnnelikult lõppenud vahejuhtum pikanäpumeestega, kes siin on tõeliselt professionaalsed. Meidki oli nende eest hoiatatud, eriti metroos ja muus ühistranspordis liikudes. Hoolimata sellest, et õpetaja Airi oma käekotti alati enda ligi hoidis, avastasime ühel hetkel rongis, et Trastevere jaama perroonil olnud mustlased olid kahekesi tegutsedes täiesti märkamatult suutnud rahakoti sealt kätte saada. Kiire tegutsemine ja Itaalia rongiametnike, politseinike ning kohalike õpetajate ja lapsevanemate abi tagas selle, et tunni aja pärast oli rahakott (küll ilma sularahata) taas õpetaja Airi käes. Õnnelikult lõppenud, aga väga õpetlik vahejuhtum. Päeva võimsaks avaakordiks sai Püha Peetruse basiilika külastamine. Tunniajane sabas seismine päikeseküllasel väljakul maailma kõige väiksema riigi Vatikani territooriumil sai küllaga tasutud, kui astusime üle katoliku religiooni kõige tähtsama kiriku läve. Juba ukse kõrval tervitas meid Michelangelo Pietà ja kunstielamused jätkusid läbi kogu kiriku ja selle varakambri. Saime aimu katoliku kiriku ülevusest, kullast ja karrast… Edasi liikusime Castel Sant'Angelo juurde, mida vaatasime vaid väljast. Sealt jätkasime linnaga tutvumist omal käel – külastasime Piazza Navona’t, einestasime Campo de' Fiori servas ning läksime taas uudistama Victor Emmanuel II monumenti, seekord kindla kavatsusega tõusta liftiga selle monumendi katusele. Ülevalt avanes hingemattev vaade kogu Roomale. Jõudsime ära vaadata ka päikeseloojangu ja oligi aeg asuda koduteele. Reedel kogesid õpilased koolis tõelist meeskonnavaimu ja tiimitööd – korraldatud olid sportmängud (ei-ei, jalkastaadionile meid ei lubatud) teatevõistluste, pallimängude ja trips-traps-trulliga. Jah – lugesite õigesti: trips-traps-trulliga. Aga mitte tavalisega, vaid mäng oli organiseeritud teatevõistlusena, kus oli vaja nii jooksu- kui taibukiirust. Peale sporti, mis elevuse ja meeleolu mõnusalt kõrgele kruvis, anti osalejatele kätte tunnistused ning kohaliku linnavalitsuse haridusametnik pidas lühikese kõne. Siis söömine – oo, see itaalia köök, mille lapsevanemad kokku küpsetanud ja keetnud olid, ühendas endas kõigi Itaalia paikade erinevaid toite ja maitses tõeliselt hea. Pärastlõunal viisid Maria Teresa vanemad meid väljasõidule Farfasse, kenasse mägises piirkonnas paiknevasse külla, kus enam kui tuhande aasta vanune kirik ja klooster. Väga kosutav oli vahelduseks ka maapiirkonna vaikset elulaadi ja loodust nautida. Väga mõnus õhtupoolik. Aitäh Itaalia vanematele, kes nii vahva väljasõidu korraldasid! Õhtul ootas õpilasi üllatuspidu, mida oli tõesti suudetud salajas hoida – kella kümneks toodi lapsed kooli kunstiõpetaja Leone juurde, kus suures, kõiki peokülalisi mahutavas ruumis õpetajad juba paar tundi varem õhtusöögi ja rahvuslike tantsude ning tantsujämmiga alustanud olid. Õpilaste saabumisel sai koos nendega ka Despacito saatel tantsida.
0 Comments
Leave a Reply. |
Tabivere PõhikoolErasmus+ projekt S.T.E.A.M. Children Engineers Academy Varasemad
June 2020
|