Tabivere koolil oli mai lõpus tähelepanuväärne võimalus võõrustada Erasmus+ projekti raames väliskülalisi Kreekast, Poolast, Hispaaniast ja Itaaliast. Projekt lõimib loodusteadusi (Science), tehnoloogiat (Technology), inseneeriat (Engineering), kunste (Arts) ja matemaatikat (Math) ning kannab akronüümi STEAM. Projekti pikem nimi on Children Engineers Academy (Noorte Inseneride Akadeemia) ja meie kooli puhul keskendus vee-uuringutele ja robootikale. Külalisi oli kokku 27 (16 õpilast ja 11 õpetajat) ning nad viibisid meie juuures 26. maist kuni 1. juunini. Enamik väliskülalisi on pärit koolidest, mis asuvad nende pealinnade (Rooma, Madriid, Ateena) lähedal ning esimeseks katsumuseks oli lisaks Tallinna-lennule ka Tartusse ja Tabiverre kohale jõuda. Selles aitas kaugelt tulnuid meie eesti keele õpetaja Liina Maurer, kes külalised Tallinna lennujaamas vastu võttis ja bussi peale juhatas. Külla tulnud õpetajad peatusid erinevates Tartu hotellides või külaliskorterites, kõik õpilased aga leidsid endale nädalaks kodud meie külalislahkete lapsevanemate või ka õpetaja Kairiti juures. Esmaspäeval kostitasime külalisi suurejoonelise ja vahetult projektiteemaga seotud etendusega “Veetilga seiklused”. Tõeliselt liigutav oli näha nii paljusid õpilasi ja õpetajaid rõõmu ja innuga näitlemas, tantsimas ning laulmas - Tabivere kultuurimaja ja seal toimuv oli kui üks suur sõbralik terekäsi ja -süli, mis külalised oma pisut müstilissegi embusse haaras. Peale väikese ja suure veeringega tutvumist said õpetajad ja õpilased Saadjärve ääres osaleda töötoas, kus õpetaja Jaak-Albert juhendamisel ja 8. klassi õpilaste Karli, Marise ja Axeli kaasjuhendamisel valmistati looduslikest ja kodustest vahenditest (liiv, kruus, plastpudelid, veidi vatti) veefiltreid ning kraavist võetud mudasegust vett üsna puhtaks ja läbipaistvaks filtreeriti. See “üsna” sai tegelikult ka mõõdetud ja objektiivse hinnangu, kuna Tabivere kool on koostöös Tartu valla ja selle kõigi viie kooliga soetanud Innove toetusel hulgaliselt mõõteseadmeid ja andmekogujaid. Vernier’ andmekogujaga ühendatud hägususe sensor andis filtreeritud kraaviveele mitme meeskonna puhul näitajad, mis olid võrreldavad kraanivee omaga. Esimene päev osutus programmisisult kõigiti edukaks! Sellega polnud veel esmaspäev kaugeltki läbi - pealelõunal külastas STEAM-i pere Jääaja keskust ning tegi parvega tiiru Saadjärvel. Väga põnev oli kuulata giidi inglisekeelset juttu meie looduse ja eriti Vooremaa kujunemise kohta ning uurida näitusel väljas olevat mammutit. Ja tegevusi jätkus veelgi - õhtul koguneti Elistvere loomapargi juurde, vaadati üle pargi asukad ning suunduti siis piknikule, kuhu muusikaõpetaja Triin oli kohale kutsunud muusikud ning tantsiti ka kogu rahvast kaasa haaravat sabatantsu. Usinad lapsevanemad varustasid kõiki piknikulisi hea ja parema söögipoolisega ning võõrustavatel peredel ja välismaa õpetajatel oli hea võimalus isiklikke kontakte luua. Teisipäeval külastasid õpilased Tabivere kooli esimest koolitundi ja tutvusid kohalike õpilastega, seejärel uurisid, kuidas liigub vesi taimevarres (aitäh, abilised Karina ja Anete!) ning tegid kunstiõpetaja Ive juures sallide värvimise töötuba, kus kapillaarsuse tõttu kangas liikuv vesi kenasid mustreid tekitas (aitäh, abilised Gerli, Kusti ja Eliise). Päeva teise poole veetsime Tartu Ülikooli loodusmuuseumis ning seejärel tutvustasid õpetaja Liina ning 8. klassi õpilased Tartu vaatamisväärsusi, päeva programmiline osa lõpes söömisega Tartu ainsas jõekohvikus Sisevete Saatkond. Kolmapäeval ootas külalisi mitu erinevat robootika-töötuba õpetajate Lembe, Kati ja Kadi juures ning seejärel suundusime Tartusse AHHAA keskusesse, kus lisaks erinevate näituste uudistamisele, jalgrattaga köiel sõitmisele ja muudele lõbusatele ja harivatele atraktsioonidele said õpilased ja õpetajad uurida punase peakapsa omadusi pH-indikaatorina või valmistada ise seepi. Neljapäeval valmistati loodusainete klassis aurujõul liikuvat pop-pop paati, iga meeskond kaunistas oma paadi rahvusvärvide või muu sobiva sümboolikaga ning paadid jäeti ootama reedest paadirallit. Peale söömist suundusid kõik bussiga Meenikunnosse - pole ju mõeldav, et mujalt tulnud saaksid Eestist lahkuda, ilma nägemata meie üht suurt eripära ja omanäolist looduskooslust, mida Euroopa lõunapoolsemates riikides ei leidugi: raba! Ilm oli just sel päeval eriti kaunis ning kõigiti sobilik suuresti väljas veedetud projektipäevaks. Külalisõpetajad ja -õpilased jäid väga rahule ning enamiku jaoks oli see esimene kord käia rabas. Reede hommikul kogusid kõik meeskonnad oma eelmisel päeval valmistatud paadid kokku ning algas palju elevust tekitanud paadisõit kooliõuele üles seatud basseinis. Peale pidulikku tunnistuste jagamise tseremooniat ja söömist said külalisõpilased veel viimase tegevusena Tabivere koolis mängida erinevaid sportmänge õpetaja Mari juhendamisel.
Kogu päeva ja nädala võttis väga sobival moel kokku Eesti kultuurilist identiteeti kajastav sündmus Tartu Ülikooli staadionil - Lastetantsupeokene "Suvevaheaeg". Nii külalised kui ka meie kooli kõik lapsed ja võõrustavad perekonnad olid igati ära teeninud selle tiheda nädala järel hingetõmbepausi (kugi suvevaheajani jäi siis veel nädala jagu päevi). Laupäeval, lastekaitsepäeval reisisid külalised tagasi oma koduriikidesse, hispaanlased ja kreeklased jõudsid veel mõnevõrra uudistada ka meie pealinna Tallinnat. Järgmiseks ootab sama seltskond meie õpilasi juba tuleva õppeaasta sügisel Ateenasse - tutvuma sealse Egaleo kooliga ning jätkama rõõmsaid ja põnevaid STEAM-tegevusi. Neljapäeval jätkasime tutvumist Roomaga. Alustasime ühise suure grupina: kokku ligi 100 õpilast ja õpetajat, enam kui kolmandik neist külla tulnud Hispaaniast. Rongisõidul Rooma oli ka õnnelikult lõppenud vahejuhtum pikanäpumeestega, kes siin on tõeliselt professionaalsed. Meidki oli nende eest hoiatatud, eriti metroos ja muus ühistranspordis liikudes. Hoolimata sellest, et õpetaja Airi oma käekotti alati enda ligi hoidis, avastasime ühel hetkel rongis, et Trastevere jaama perroonil olnud mustlased olid kahekesi tegutsedes täiesti märkamatult suutnud rahakoti sealt kätte saada. Kiire tegutsemine ja Itaalia rongiametnike, politseinike ning kohalike õpetajate ja lapsevanemate abi tagas selle, et tunni aja pärast oli rahakott (küll ilma sularahata) taas õpetaja Airi käes. Õnnelikult lõppenud, aga väga õpetlik vahejuhtum. Päeva võimsaks avaakordiks sai Püha Peetruse basiilika külastamine. Tunniajane sabas seismine päikeseküllasel väljakul maailma kõige väiksema riigi Vatikani territooriumil sai küllaga tasutud, kui astusime üle katoliku religiooni kõige tähtsama kiriku läve. Juba ukse kõrval tervitas meid Michelangelo Pietà ja kunstielamused jätkusid läbi kogu kiriku ja selle varakambri. Saime aimu katoliku kiriku ülevusest, kullast ja karrast… Edasi liikusime Castel Sant'Angelo juurde, mida vaatasime vaid väljast. Sealt jätkasime linnaga tutvumist omal käel – külastasime Piazza Navona’t, einestasime Campo de' Fiori servas ning läksime taas uudistama Victor Emmanuel II monumenti, seekord kindla kavatsusega tõusta liftiga selle monumendi katusele. Ülevalt avanes hingemattev vaade kogu Roomale. Jõudsime ära vaadata ka päikeseloojangu ja oligi aeg asuda koduteele. Reedel kogesid õpilased koolis tõelist meeskonnavaimu ja tiimitööd – korraldatud olid sportmängud (ei-ei, jalkastaadionile meid ei lubatud) teatevõistluste, pallimängude ja trips-traps-trulliga. Jah – lugesite õigesti: trips-traps-trulliga. Aga mitte tavalisega, vaid mäng oli organiseeritud teatevõistlusena, kus oli vaja nii jooksu- kui taibukiirust. Peale sporti, mis elevuse ja meeleolu mõnusalt kõrgele kruvis, anti osalejatele kätte tunnistused ning kohaliku linnavalitsuse haridusametnik pidas lühikese kõne. Siis söömine – oo, see itaalia köök, mille lapsevanemad kokku küpsetanud ja keetnud olid, ühendas endas kõigi Itaalia paikade erinevaid toite ja maitses tõeliselt hea. Pärastlõunal viisid Maria Teresa vanemad meid väljasõidule Farfasse, kenasse mägises piirkonnas paiknevasse külla, kus enam kui tuhande aasta vanune kirik ja klooster. Väga kosutav oli vahelduseks ka maapiirkonna vaikset elulaadi ja loodust nautida. Väga mõnus õhtupoolik. Aitäh Itaalia vanematele, kes nii vahva väljasõidu korraldasid! Õhtul ootas õpilasi üllatuspidu, mida oli tõesti suudetud salajas hoida – kella kümneks toodi lapsed kooli kunstiõpetaja Leone juurde, kus suures, kõiki peokülalisi mahutavas ruumis õpetajad juba paar tundi varem õhtusöögi ja rahvuslike tantsude ning tantsujämmiga alustanud olid. Õpilaste saabumisel sai koos nendega ka Despacito saatel tantsida. Kolmapäeva hommikul sõitsime Monterotondost rongi ja metrooga Rooma, peatusesse otse Colosseumi külje all. Seejärel külastasime järgemisi mitmeid olulisemaid Rooma vaatamisväärsusi – Konstantinuse ja Tituse võidukaared, Traianuse sammas, Rooma foorum, Victor Emmanuel II monument, Kapitoolium, Trevi purskkaev jne. Itaalia STEAM-i teemaga (Universum, Päike, valgus) olid väga tihedalt seotud kaks monumentaalarhitetuuri teost. Esiteks Panteon, kus 43 meetri kõrguse kupli ülaosas olevast 9 m läbimõõduga avast langeb päikeselaik ehitise sees erinevatele kohtadele, vastavalt aastaajale ja Päikese kõrgusele horisondist (Panteoni on maetud lisaks Rooma kunagistele kuningatele ka kuulus kunstnik Raffael). Teiseks obelisk Palazzo Montecitorio ees, mida tuntakse ka Augustuse päikesekellana, kuna enam kui 30 meetri kõrgune obelisk töötab ka päikesekella osutina. Päev oli pikk ja monumentiderohke ning lõppes Hispaania treppide juures ühispildiga. Teisipäeval alustasime koolis taas kell 9:00 ja sukeldusime taas Universumi saladustesse – meile räägiti Kuu tekkest, kui Maad tabas kosmiline ja suur objekt, mis Maast suure hulga materjali lahti rebis; tutvustati Kuu siseehitust. Seejärel räägiti Maa orbiidil tiirlevast suurimast inimeste loodud objektist – Rahvusvahelisest Kosmosejaamast (International Space Station, ISS). Veidi ootamatul kombel järgnes vahva, kuid kaunikesti toidukeskne esitlus ühest klassireisist. Üsna peagi selgus, miks nii palju rõhku toidule – esimene töötuba oli võileivakarpide meisterdamine paberist / kartongist. Kokkuvõtteks näidati videot sellest, kui keeruline on ISS-i peal endale toitu valmistada – gravitatiooni pole ja miski ei hoia näiteks vorsti võileiva peal (peale või enese – hõõrde- ja pindpinevus jms jõud on ikka aktiivsed, õnneks :) – Vaata siit, kuidas valmistada kosmose-taco! Seejärel suundusime töötuppa, kus selgitati Kuu faaside teket väga lihtsa katsega – hoia valgeks värvitud palli oma silmadest ja peast veidi kõrgemal ning pööra end koha peal ringi – kui siis valgus paistab ühest suunast (kaaslane taskulambiga), on Kuu faaside teke väga lihtsalt jälgitav. Demonstreeriti veel periskoopi, teleskoopi (tehtud kahe luubi ja Coca-Cola pudeliga) ning toredaid optilisi trikke veega, mis selgitasid valguse murdumist. Viimane töötuba alustas ettekannetega kuuvarjutusest, periskoobi tööpõhimõttest, väga põnev oli aga vaadata õpilaste enda tehtud seikluslikku videot sellest, kuidas nad „Kuu peal käisid“. Ise sai käed külge panna just periskoobi ehitamise juures – sellega said kenasti hakkama nii meie tüdrukud kui poisid. Tabivere STEAM-team startis pühapäeval, 24. märtsil kell 9.00 hommikul päikeseliselt kooliõuelt Riia lennujaama suunas. Meie lõunanaabrite juurest lendasid Karin, Gerli, Karl ja Kusti ning õpetajad Airi ja Jaak-Albert Rooma, et osaleda järjekordselt ERASMUS+ kohtumisel, seekord põhiteemaks Päikesesüsteem. Fiumicino lennujaama maandusime kohaliku aja järgi 16:50. Meile oli vastu tulnud Donatella, kes võttis oma auto peale õpetaja Jaak-Alberti ja poisid; tüdrukud ja õpetaja Airi sõidutas Rooma lähedasse Monterotondo linnakesse neid võõrustav pereema. Sel õhtul suundusid õpilased oma peredesse, tüdrukud Maria-Theresa ja poisid Federico juurde. Meie õpetaja Airiga kohtusime hotellis kreeklaste Vasilise ja Iphigeniaga ning suundusime õhtustama. Esmaspäev algas kell 9:00 koolis meie auks korraldatud kontserdiga – avalooks kõlas Lennoni „Imagine“, siis luuletus itaalia ja inglise keeles sellest, kuidas ükski inimene pole ükskik saar, vaid kõik on ühendatud ja suur, ühine Terra. Seejärel suundusime vaatama, mida 5. klass oli ette valmistanud päikesesüsteemi kohta – ühes ruumis oli koos väga palju lapsi, saime ehedalt kätte tunde, mis tähendab olla rahvarohkel ja elaval lõunamaal, Vahemere ääres. Peale väikest pausi ja õues käimist ootasid meid järgmised huvitavad töötoad, kus sai juba ise rohkem käed külge panna . Esimeses lahendasime grupitööna (eestlased ja meie õpilasi majutavate perede lapsed) toreda nuputamisülesande tähtkujude moodustamise kohta – meile olid antud koordinaadid iga tähe jaoks erinevates tähtkujudes ning ruuduline paber, kuhu tähed vastavalt koordinaatidele paigutada. Siis nõelaga paberile tähtede kohta augud sisse, mobiili taskulamp tööle ja saimegi paberile manada pisikeste särvate täpikestena tähed ja tähtkujud. Kahju, et viimane etapp – nende täpikeste tähistamine tumedal sametil kollaselt sädeleva liimiga ära jäi – aega oli liialt napilt. Töötoa teises pooles saime olla õues ja modelleerida pappketaste ja nööriga päikesevarjutust – vaja läks 7 m nööri, papist väljalõigatud ja värvitud 28 cm läbimõõduga „Päikest“ ja 4 cm läbimõõduga „Kuud“. Ja Kuu varjaski kenasti Päikese, kui pikk nöör sirgu tõmmata ning Kuu asetada enda silmadest 1 meetri kaugusele, enda ja Päikese vahele. Siis vahetasime töötubasid ja läksime Scratchi töötuppa, kus õpilased katsetasid Scratch-i nimelise programmiga lühikeste multifilmide tegemist. Töötoa lõppedes, peale kella kahte saabus vaba aeg kuni õhtuni, mida lapsed veetsid koos peredega, et Monterotondoga lähemalt tuttavaks saada.
Mai viimasel ja juuni esimesel päeval sõitis 8. klass koos klassijuhataja ja loodusainete õpetajaga parvematkale Emajõe Suursoosse. Oli see vast elamusterohke matk - tõeline Huck Finni ja Tom Sawyeri seiklus! Umbes 15 kilomeetrise parvematka jooksul nägime rohkesti hõbehaigruid, kes Eestis vaid viimase (paari) kümnendi jooksul pesitsema on hakanud, samuti hallhaigruid, erinevaid kajakaid, parte ja muid linde. Teisel päeval Peipsi kaudu matka alguspunkti Kantsi looduskeskuse poole sõites kohtasime ka Eesti suurimaid tiivasirutajaid (kuni 2,5 m!!!) - merikotkaid. Ja muidugi ei pääsenud loodusainete õpetaja ka matka ajal selgitamast, kuidas füüsikas õpitud mõisted ujumine, heljumine ja uppumine on kõik väga hästi teada ühele kaunis troopilise väljanägemisega veetaimeliigile vesikarikale. Vesikarikas (Stratiotes aloides ehk otsesõnu aaloesarnane (vee)sõdur) on nimelt kummaline taim, kes talveks saab vajuda veekogu põhja, et ebasoovitav aeg üle elada, suveks aga tuleb aegamööda pinnale, et taas fotosünteesida ja avada oma kaunid valged õied.
Peale Hispaaniast tulekut ei läinud aga kuigipalju aega, kui kevad suure hooga ka Eestimaale kohale jõudis. Juba aprilli lõpus, kui koolipere osales Teeme ära! talgute raames Tabivere pargi koristamisel, võis näha kuldtähti ja krookuseid õitsemas.
Kunstide ja teaduse lõimimise lainel jätkasime loodusainete tundides nii siseruumides kui õues. 7. klassi loodusõpetuse tunnis erinevate väetisekogusega kastetud basiilik leidis oma väljundi nii teaduslike uurimismeetodite õppimisel kui hiljem poiste kokakunsti täiendajana. 9. klassi pärilikkuse ja geneetikaga seotud teemadest jällegi oli väga hea ülevaadet saada visuaalseid kunste kasutades. Visuaali aga saab kindlasti ka luua õues - miks mitte selgitada erinevate selgroogsete arengustaadiume (kuidas marjaterast kala või kullesest konn areneb) tänavakunsti vahendite abil? Kriidid kätte ja joonistama! Päris mai lõpul toimusid SA KIK toetatud õppekäigud Soomaa Rahvusparki Riisa rappa - see on kindlasti üks ökosüsteem, mida meie kaugetele külalistele peame järgmise aasta mais tutvustama, kuna omal maal neil tihti lihtsalt seda võimalust polegi. |
Tabivere PõhikoolErasmus+ projekt S.T.E.A.M. Children Engineers Academy Varasemad
June 2020
|